Iga viies diabeetik kogeb jalaprobleeme. Kuidas vähendada haavandiriski ja tagada oma jalgade tervis? Meie kogenud jalaravispetsialistid Kristiines pakuvad lahendusi diabeetiliste jalaprobleemide ennetamiseks ja raviks.
Mis on diabeetiline jalg ja miks tekib turse?
Diabeetiline jalg on seisund, mis tekib diabeedi pikaajalisel põdemisel. Selle peamised mehhanismid on närvikahjustus, veresoonte probleemid ja immuunsüsteemi muutused.
Neuropaatia ehk närvide kahjustus vähendab jalgade tundlikkust, mistõttu võite märkamatult saada vigastusi. Perifeerne neuropaatia on peamine diabeetiliste jalahaavandite tekkepõhjus, esinedes 45-60% haavandite puhul.
Angiopaatia ehk veresoonte kahjustus halvendab jalgade verevarustust ja aeglustab paranemist. Diabeediga kaasnevad immuunvastuse muutused raskendavad infektsioonide tõrjumist.
Diabeetikutel tekib turse sageli vereringe probleemide, neerutalitluse häirete või südamehaiguste tõttu. Samuti võivad turset põhjustada venoossed ja lümfiprobleemid või infektsioon.
Diabeetilise jala riskitegurid ja sümptomid
Diabeetikud, kellel on neuropaatia, omavad 7-10% aastast riski jalahaavandite tekkeks. Risk tõuseb 25-30% protsendini, kui esinevad lisariskitegurid.
Peamised riskitegurid on tundlikkuse vähenemine jalgades, perifeerne arteriaalne haigus (esineb kuni 50% diabeetiliste jalahaavandite puhul), jalaosade deformatsioonid, varasemad jalahaavandid või amputatsioonid, kõrge veresuhkru tase, suitsetamine ning kuiv, lõhenenud nahk ja seeninfektsioonid.
Märkamiväärseteks ohumärkideks on jalgade või varvaste tuimus, punetus või kuumatunne, naha värvimuutused, kuivus ja lõhenemine, küünte muutused, jalgade deformatsioonid ning valu kõndimisel, mis võib viidata vereringehäiretele.
Igapäevane jalahooldus diabeetikutele
Jalgade igapäevane läbivaatus
Kontrollige oma jalgu iga päev – nii pealt kui ka tallalt ning varvaste vahelt. Otsige punetust, turset, ville, haavandeid, kriimustusi, naha värvuse muutusi või küünemuutusi. Kasutage vajadusel peeglit taldade kontrollimiseks või paluge pereliikme abi.
Jalgade pesemine ja kuivatamine
Peske jalgu igapäevaselt leige veega ja õrna seebiga. Kontrollige vee temperatuuri termomeetriga või küünarnukiga, kuna neuropaatia tõttu ei pruugi kuuma tunda. Kuivatage jalad hoolikalt, eriti varvaste vahelt, et vältida seente kasvu. Piirake leotamisaega, kuna see võib nahka kuivatada.
Jalgade niisutamine
Kandke niisutavat kreemi kuivadele jalgadele, eriti kandadele. Ärge kreemitage varvaste vahesid, et vältida haudumist. Kasutage diabeetilise jala hoolduseks mõeldud tooteid.
Küünte lõikamise põhimõtted
Lõigake küüsi sirgelt, mitte ümarate nurkadega ja vältige liiga lühikeseks lõikamist. Küüsi on lihtsam lõigata pärast pesemist, kui need on pehmemad. Paksenenud või deformeerunud küünte puhul pöörduge ravipediküüri spetsialisti poole.
Sokid ja jalatsid diabeetikutele
Kandke puuvillaseid või spetsiaalseid diabeetikute sokke ilma kitsaste kummiservadeta ja vahetage neid iga päev. Valige mugavad, laiade ninadega jalatsid, mis ei pigista varbaid. Kontrollige jalanõusid seestpoolt enne jalga panemist, et seal poleks võõrkehi või teravaid kohti. Ärge käige kunagi paljajalu, isegi mitte kodus.
Villide ja haavade käsitlus
Ärge avage ville ise ega kasutage nahka ärritavaid antiseptilisi vahendeid nagu jood või alkohol. Kasutage steriilseid haavaplaastrid ning vahetage neid regulaarselt. Pöörduge arsti poole, kui haavad ei parane 24-48 tunni jooksul.
Mida kindlasti vältida
Vältige teravate vahendite (žiletid, nahakäärid, teravad küüneviilid) kasutamist jalgadel. Hoiduge maisiplaastrite kasutamisest, kuna need sisaldavad salitsüülhapet, mis võib kahjustada tervet nahka. Vältige liiga kuumi jalavanne ning ärge soojendage külmi jalgu radiaatoril või kuumaveepudelil põletusohu tõttu. Loobuge suitsetamisest, kuna see halvendab verevarustust.
Meditsiiniline pediküür diabeetikule
Millal valida meditsiiniline pediküür?
Diabeetik peaks valima meditsiinilise pediküüri, kui esineb paksenenud või deformeerunud küüned, sissekasvanud küüned, nahapaksendid või kannalõhed, seeninfektsioonid, jaladeformatsioonid või muud jalaprobleemid.
Mida sisaldab diabeetilise jala ravipediküür?
Meie diabeetilise jala ravipediküür hõlmab põhjalikku riskihindamist, kus hindame teie jalgade seisundit ja riskitegureid. Kasutame ainult steriilseid instrumente ning valuvabade tehnikatega töötleme jalgu õrnalt ja täpselt.
Teenuse käigus eemaldame nahapaksendid, mis võivad põhjustada haavandeid, tegeleme kannalõhedega, et vältida infektsioone, korrigeerime sissekasvanud küüsi spetsiaalsete tehnikatega ning pakume jalaseene ja küüneseene ravi toetust.
Lisaks pakume võimalust teie jalanõude desinfitseerimiseks osooni-desinfitseerimiskapis, mis hävitab 99,9% bakteritest ja seentest.
Jalahaavandite ennetus ja varajane ravi
Ohumärgid, millele tähelepanu pöörata
Olge tähelepanelikud ja jälgige märke nagu punetus, mis ei kao 30 minutit pärast surve eemaldamist, soojus haavandi piirkonnas, eritis haavandist, ebameeldiv lõhn või valu, turse ja palavik.
Kodused sammud haavandi korral
Haavandi tekkimisel peske piirkonda õrnalt leige veega, katke haav steriilse sidemega ja vältige jalale koormuse avaldamist. Kontrollige veresuhkrut, kuna kõrge veresuhkur aeglustab paranemist.
Millal kohe arsti juurde pöörduda?
Pöörduge viivitamatult arsti või jalaspetsialisti poole, kui haavand ei parane või süveneb, piirkonnas on leviv turse või punetus, teil on palavik või üldine halb enesetunne, haavandist eraldub mäda või esineb tugev valu.
Uuringud näitavad, et 85% diabeetikute jala amputatsioonidest on tingitud haavandite tüsistustest, seega varajane sekkumine on kriitilise tähtsusega.
Tursete põhjused ja kodused leevendusvõtted
Turse tekkepõhjused diabeetikutel
Turse võib tekkida venoosse puudulikkuse, lümfisüsteemi probleemide, infektsiooni, südamepuudulikkuse või neeruprobleemide tõttu, mis kõik võivad diabeediga kaasneda.
Mida teha turse korral enne arsti juurde jõudmist?
Tursete leevendamiseks tõstke jalgu südame tasapinnast kõrgemale, vältige pikka istumist või seismist ja kandke kompressioonsukkasid, kui arst on neid soovitanud. Vähendage soolakogust toidus, vältige diureetikumide kasutamist ilma arsti soovituseta ning ankurlukuga jalatseid, mis takistavad vereringet.
Korduma kippuvad küsimused
Kui tihti peaks diabeetik käima ravipediküüris?
Sõltuvalt jalgade seisundist ja riskiastmest soovitatakse diabeetikutel käia ravipediküüris iga 4-8 nädala järel. Kõrge riskiga patsiendid peaksid käima tihedamini.
Milline peaks olema jalavanni temperatuur diabeetikul?
Diabeetiku jalavanni temperatuur peaks olema 35-37°C. Kontrollige temperatuuri termomeetriga või küünarnukiga, kuna diabeetiline neuropaatia võib takistada liigse kuumuse tunnetamist.
Mida tohib diabeetik ise lõigata/lihvida ja mida mitte?
Diabeetik võib ettevaatlikult lõigata küüsi sirgelt ja mitte liiga lühikeseks, kuid ei tohiks eemaldada nahapaksendeid teravate instrumentidega, ravida sissekasvanud küüsi, eemaldada konnasilmi ega lõigata või lihvida seenkahjustusega küüsi.
Millised on sobivad spordialad ja jalanõud diabeetikule?
Diabeetikutele sobivad spordialad on ujumine, jalgrattasõit, mõõdukas kõndimine ja jooga. Sobivad jalanõud on laiade ninadega, piisava siseruumiga, hästi ventileeritud, pehme sisetallaga ning eelistatavalt ortopeedilised või diabeetilistele jalgadele mõeldud.
Olulisim diabeetilise jala hoolduses
Diabeetilised jalaprobleemid on ennetatavad regulaarse hoolduse ja tähelepanuga. Igapäevane jalgade kontroll, õige jalahooldus ja sobivate jalatsite kandmine on esmatähtsad. Reageerige kiiresti, kui märkate oma jalgadel muutusi.
Meie kogenud jalaravispetsialistid Kristiines aitavad teil hinnata jalgade riskitaset ja pakuvad personaalset hooldust. Broneeri ravipediküür diabeetilise jala riskihindamisega ja hoolitse oma jalgade eest juba täna!
