Kas sinu jalataldadel on tekkinud karedad kohad või valusad lõhed, mis muudavad iga sammu piinarikkaks? Kuiv jalanahk ei ole pelgalt iluviga, vaid märk naha barjäärifunktsiooni nõrgenemisest, mis vajab teadlikku ja järjepidevat sekkumist.
Kuidas tunda ära kuiva ja ülikuiva jalanahka?
Jalataldade nahk erineb ülejäänud kehast, kuna seal puuduvad rasunäärmed ning asub keha suurim kontsentratsioon higinäärmeid. See muudab jalad loomupäraselt vastuvõtlikuks niiskusekaotusele, mistõttu on oluline mõista naha seisundi raskusastet. Spetsialistid kasutavad kseroosi ehk naha kuivuse hindamiseks skaalat (XAS), mis jagab seisundi kaheksasse astmesse alates üksikutest helvestest kuni sügavate veritsevate pragudeni.
Mõõduka kuivuse korral on nahk ketendav ja karedad piirkonnad selgelt tuntavad, kuid ülikuiva naha puhul tekivad sügavad fissuurid ehk kannalõhed. Uuringud kinnitavad, et nahapaksendi ehk kalluse keskosa on tavaliselt 73% vähem hüdreeritud kui tavaline taldade nahk, muutes selle hapraks ja elastsetuks. Eriti tähelepanelik peab olema tervislikel põhjustel, sest näiteks diabeetilise jala hooldus on kriitiline – kuni 75% diabeetikutest kannatab naha kuivuse ja vähenenud higinäärmete aktiivsuse all, mis suurendab infektsiooniohtu. Samuti võivad naha kuivust soodustada kilpnäärmehaigused, ülekaalulisus ja vereringehäired.
Muuda oma igapäevast pesemisrutiini
Tõhus jalahooldus algab õigetest harjumustest vannitoas, sest vale pesemistehnika võib nahka veelgi kurnata. Liiga kuum vesi ja agressiivsed seebid eemaldavad naha pinnalt loomuliku kaitsekihi, mistõttu tuleks eelistada leiget vett ning pH-neutraalseid või niisutavaid pesemisvahendeid.
Pärast pesemist kuivata jalad õrnalt patsutades, pöörates erilist tähelepanu varvavahedesse. Niiskuse jätmine varvaste vahele loob soodsa keskkonna seente ja bakterite kasvuks. Seetõttu tasub lugeda täiendavaid jalahoolduse nõuandeid, et ennetada põletikke. Samuti väldi liiga pikki, üle 15-minutilisi jalavanne, kuna pikaajaline leotamine võib naha loomulikku niisutusvõimet pärssida.
Koorimine ja paksendite ohutu eemaldamine
Kui nahk on juba paksenenud, ei pääse niisutavad ained läbi surnud rakkude kihi. Regulaarne ja õrn koorimine aitab hoida naha pehmena ja parandab kreemide imendumist. Kodustes tingimustes on soovitatav kasutada jalaviili või pimsskivi, kuid oluline on teha seda mõõdukalt ja mitte vigastada tervet nahka.
- Kasuta viili eelistatult kuival nahal või pärast lühikest pehmendavat vanni.
- Liigu alati naha mustri suunas ja väldi liigset survet.
- Ära kunagi kasuta paksendite eemaldamiseks žilette, nuge või muid teravaid instrumente, sest see tekitab infektsiooniohu ja võib kahjustada dermist.
Eriti ettevaatlikud peavad olema riskirühmad, kelle puhul on eakate jalahooldus või vereringeprobleemide tõttu naha uuenemine aeglasem. Kui paksendid on muutunud väga paksuks või valulikuks, on turvalisem valida professionaalne jalgade hooldus ehk ravipediküür, kus spetsialist kasutab steriilseid instrumente ja aparaatseid võtteid.
Vali õiged niisutavad toimeained
Kuiv jalanahk vajab tooteid, mis suudavad tungida sügavale sarvkihti. Tavalised kehakreemid jäävad siinkohal sageli nõrgaks. Võtmekomponendiks on uurea ehk karbamiid, mis on keratolüütilise toimega – see seob niiskust ja pehmendab tugevalt sarvestunud piirkondi.
Igapäevaseks hoolduseks ja profülaktikaks sobivad 5–10% uureasisaldusega kreemid. Kui aga mureks on sügavad praod, on efektiivsem kannalõhede kodune hooldus, kus kasutatakse intensiivsemaid, 25% või suurema uureasisaldusega salve. Parima tulemuse saavutamiseks kanna kreem jalgadele kohe pärast pesemist, kui nahk on veel kergelt niiske. Ööseks võid kreemitatud jalgadele tõmmata puuvillased sokid, et luua oklusioon ja aidata toimeainetel sügavamale imbuda. Sobivad professionaalsed jalahooldusvahendid kodus kasutamiseks leiad meie valikust, mis on koostatud meditsiinilist efektiivsust silmas pidades.
Pööra tähelepanu jalanõudele ja hügieenile
Kuiva naha ja paksendite tekkes mängivad suurt rolli sinu jalanõud ja sokid. Kitsad ja mittehingavad jalanõud tekitavad survet ja hõõrdumist, mis on peamine põhjus, miks nahk kaitseks pakseneb.
- Eelista naturaalsetest materjalidest sokke, nagu puuvill, vill või bambus, mis juhivad niiskust nahalt eemale.
- Vali õiges suuruses jalanõud, mis pakuvad piisavalt ruumi varvastele ega tekita pidevat survet kannale.
- Väldi pikaajalist kinniste jalanõude kandmist siseruumides.
- Seeninfektsioonide ja bakterite vältimiseks on soovitatav regulaarne jalanõude desinfitseerimine, mis hävitab mikroorganismid ja neutraliseerib lõhnad.
Millal pöörduda jalaravispetsialisti poole?
Alati ei ole kodune hooldus piisav ning teatud ohumärkide ilmnemisel on vajalik professionaalne abi. Kui sügavad lõhed ei parane kahe nädala jooksul või kui märkad põletiku sümptomeid nagu punetus, turse ja kuumustunne, ei tohiks viivitada. Diabeedi diagnoosiga inimestele on ravipediküür diabeetikule kohustuslik ennetusmeede, kuna tundlikkuse vähenemise tõttu ei pruugi sa ise väikeseid haavandeid märgata.
Professionaalne sekkumine on vajalik ka siis, kui oled hädas korduvate konnasilmade olemust ja hooldust nõudvate probleemidega, mis tekivad püsiva surve ja naha kuivuse koosmõjul. Rohkem infot selle kohta, millal on õige aeg abi otsida, leiad meie artiklist jalaravispetsialisti poole pöördumise märke kohta.
Sinu jalad väärivad parimat hoolt, et püsida terved ja liikuvad. Tutvu meie teenuste ja hinnakirjaga ning broneeri aeg vastuvõtule, et leida oma jalgadele sobivaim lahendus ja nautida valuvaba liikumist.
